Viimases saates anname sõna kõikidele Rääkimata loo tegijatele ja abistajatele. Heidame pilgu kaadri taha ja läheme külla saates osalenutele. See on saade, kus meeskond teeb omalt poolt sügava kummarduse kõikidele osalenutele.

Pooleteiseaastane Laura peab elama sõna otseses mõttes vati sees. Iga pisemgi hõõrumine või kriimustus võib kaasa tuua tõsise nahakahjustuse. Maailmas kutsutakse neid lapsi liblikalasteks, sest nende nahk on sama õrn kui liblikatiivad - kui korra neid katsud, siis enam ta ei lenda. Sidemeid vahetab ema Tatjana lapsel vahest lausa seitse korda päevas. „Kui me korralikult sidemeid ei vaheta, võivad sõrmed ja varbad kokku kasvada.“

Seekordne lugu on perest, kus sirgumas 3 last... Kõikidele lastele on loodus andnud tarkust ja andeid, mis paraku keskkonna halbade mõjude tõttu lihtsalt raisku lähevad. Kui puuduvad elementaarsed võimalused, siis ka kõige tugevam tahe murdub... Kui ta ei näe tulevikus helgemat suunda, vaid igapäevase eeskuju näol ainult hääbumist. Me ei räägi siin võimalustest nagu arvuti või nutitelefon, vaid elementaarsest - ellujäämiseks vajalikust.

Iga lahkumine pole veel surm. Kuid kas surm on jumalagajätt? Eks me teame küll, et surm on olemas, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Meie, kes me jääme oma lähedasi leinama vajame tuge nendelt, kes on meie kõrval. Mis saab aga siis, kui lein hävitab ka kõik muud peresuhted?

Looduses valitseb karm kuid lihtne reegel - tugevam jääb ellu. Olgugi, et inimesed on osake loodusest, on inimesed oma arenguredelil nii kõrgele roninud, et elule turgutatakse ka kõige nõrgemad. Ja nad jäävad tugevate hoolde. Oma vanemate hoolde. Kes on aga abiks ja toeks neile tugevatele vanematele?

Küsige endilt, mida seate elus esikohale? Kas on see töö, perekond või meie ise? Enne oma tervise ja iseenda heaolu esikohale tõstmist jõudis Jaanika kõigele muule elus kõrgemad positsioonid anda. Tervise päästmiseks oli aga juba liiga hilja. Jaanika oli oma tervise osaliselt juba kaotanud ja tekkinud olid pöördumatud tagajärjed.

Ütle kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina. See rääkimata lugu on kahest noorest vennast Egertist ja Laurist, kes kuulusid juba poisikesest peale kümneliikmelisse noortekampa. Karmi elu näinud tänavabandest on nüüdseks kahe noore hingeleek kustunud ning kaks neist invaliidistunud. Egert ja Lauri on toksikomaanid.

Koolides kasutusel olev õppeprogramm on viinud emad stressi, kuna nad ei oska enam oma lapsi õpetada. Nõudmised, mida esitame oma lastele, on nii kõrged, et juba esimese klassi lõpus tuleb emal oma lapsed psühholoogi juurde viia.

Neid peresid, kus lapsed kasvavad ilma vanemliku hoolitsuseta ja alla igasugust normaalsuse piiri on Eestis väga palju. Millegipärast hakatakse sellistes tingimustes elanud lapse vanematele näitama näpuga alles siis, kui on juba liiga hilja. Tänases saates toome teieni Reili loo. Vaatamata sellele, et temalt on ära võetud kaks last, on tema suurimaks sooviks ikka veel saada emaks.

Rääkimata loo teise hooaja esimeses saates toome teieni perekond Tiituste loo. Saate meeskond jälgis selle pere käekäiku terve aasta. Esialgu küll kõrvaltvaatajana nägime selle suhteliselt lühikese ajaga inimeste täielikku närbumist. See on vaid üks lugu paljudest, kus perekond enam ise ennast aidata ei saa ja loota jääb vaid imele.

Hooaja viimases saates läheme toimetajaga kaadri taha. Vaatame, kuidas sündis saade? Kuidas valmistati ette üllatusi? Mis jäi saates osalenutel ütlemata? Samuti ei puudu saatest ka lõbusad saateapsud.

Viktooria on naine, kes hakkas juba 16-aastasena oma elu hävitama narkootikumidega. Tema keha ja vaim on täiesti närbunud. Juba aastaid on Viktooria olnud HIV-positiivne, kuid vaatamata oma haigusele sündis naisel 7 aastat tagasi ka poeg.

Tänane saade on pühendatud kõikidele isadele saabuva isadepäeva puhul. Tavaliselt on isad need tugevad kaljud, kellele perekond toetuda saab. Mis saab aga siis, kui mured hiigellainena kalju purustavad? Siin on ühe isa rääkimata lugu...

Mõni aeg tagasi näitasime teile lugu tänavalastest ja nii mõnigi oluline küsimus jäi tookord vastuseta. Tänases saates saame vastuse küsimusele - miks? Räägime teile väga õõvastava ja karmilt ausa loo naisest, kes joomatuuride ajal jättis oma väikesed lapsed lausa nädalateks saatuse lükata. Täna otsib naine lunastust oma tegudele ja võimalust päästa kellegi teise elu.

11. septembril 1997. aastal hukkus Kurkse väinal õppuste käigus 14 rahuvalvajat. Katastroof merel tekitas toona palju kõneainet. Otsiti süüdlasi ja pigem skandaali. 13 aastat on piisavalt pikk aeg. Millegipärast kipuvad mälestused tuhmuma ja lein jääb vaid leinaja enda mureks.

Pool aastat tagasi sai Evelin teada, et tal on ajukasvaja. Sellest teadmisest sai alguse rida hirme ja palju küsimusi: Kuidas elada edasi? Kas isa kolme lapsega saab üksi hakkama?

EV lastekaitseseadusest ei leia me sellist sihtgruppi nagu tänavalapsed. Inge Ojala on kulutanud palju aastaid oma elust töötades tänavalastega. Need on lapsed, kes elavad kiletatud akendega ja räämas ustega kodudes ning süüa saavad heal juhul siis, kui vanematel viina kõrvalt midagi üle jääb.

Miks mõõdab saatus ühele inimesele nii suure jao, et see kandjal jalad risti kisub ning millest teine iial pooltki kanda ei jaksaks. Egle Vaga jalad peavad tema raskele koormale veel vastu, ent hingele sai seda koormat liiga palju.

Miks mõõdab saatus ühele inimesele nii suure jao, et see kandjal jalad risti kisub ning millest teine iial pooltki kanda ei jaksaks. Egle Vaga jalad peavad tema raskele koormale veel vastu, ent hingele sai seda koormat liiga palju.

Tänases saates räägib oma loo aspergeri diagnoosiga poisi ema Katrin.. 11 aastasel Rasmusel jagub võitlejavaimu ning elutahet mitme eest. Poisi loo kaudu võib mõista, millised raskused on sellise diagnoosiga inimestel igapäevaelus, millistest tavalisel inimesel pole aimugi. Saatetiim kingib Rasmusele ühe toreda hetke, mis näitab kui palju maailm temast siiski hoolib.

Veroonika ja Maria on sõbrannad. Nad on koos üles kasvanud. Nooruse kuraasi taga on soov end tõestada nii teistele kui iseendale ja meeletu janu armastuse järele. Nende silmades peegeldub sügavale hingepõhja surutud kurbus. Nad pole kunagi tundnud, mis on emaarmastus, nad on üles kasvanud lastekodus. Üksi on nad siia ilma tulnud ja üksi on pidanud läbi elu hakkama saama. Saate meeskond kingib mõlemale tüdrukule ühe unustamatu hetke.

See jahmatama panev lugu avab kindlasti mitmete inimeste nii silmad kui südamed. Lugu on naisest, kes elusaatuse vintsutustest hoolimata ikka pea püsti edasi läheb. Ta on kogenud kodust vägivalda omal nahal ja näinud ka laste vääriti kohtlemist. Vapper naine jagab meiega oma lugu ning saab saatemeeskonna toel toreda üllatuse, millest jagub rõõmu nii lastele kui naisele endale.

Tänavusel emadepäeval näitasime 9-lapselise Vika südantliigutavat lugu. Nüüd on „Rääkimata loost“ kasvanud välja saatesari, mille peategelased on pahatihti eemal ühiskonna tähelepanust, abist ja armastusest. Vahel on nende lood hirmutavad ja uskumatud, aga alati siirad ja puudutavad. Aitamaks saate osalistel leida uut lootust ja meelekindlust, kingib saate meeskond neile ühe imekauni hetke. Esimeses saates räägime teile südant ja hinge puudutava loo 18-aastasest Kätlin Pillaist, kes oma üürikesest elust on 15 aastat veetnud aheldatuna haigla seinte vahele. Saate meeskond kingib õrnas eas olevale noorikule ühe ilusa hetke, mis tema mälestuste taevasse veel kauaks õnnetähena särama jääb. Saate autor on Carmen Pritson-Tamme.