Tänaõhtuse Kanal 2 ajakirjandusliku telesaate “Täistund” teemadeks on üllatav eraisikutelt  relvade äravõtmise kampaania ning meeste iluoperatsioonide buum Eestis. Samuti tuleb vaatluse alla enese kiibistamine, mis teeks igapäevaelu justkui lihtsamaks, kuid selle eetilisus ja mõju on sageli hoomamatu.

 

Maailma statistika näitab, et meeste ilutööstus on tõusuteel, kuna mullu kulutasid mehed ligi 73 miljardit eurot kõigele, mis seostub nende välimusega. Järgmise nelja aasta prognoos ennustab selle summa kasvu enam kui saja miljardi euroni. Meeste suurenenud huvi ilumaailma vastu võib olla tingitud kasvavast edevusest ja lääne-dändide trendist, mis mõjutab ka eesti mehi.

 

Covidi ajal kasvas hüppeliselt kõikjal maailmas ilukliinikute käive. Kui suurt rolli mängivad seal mehed ja milllised on kõige populaarsemad teenused, uurib Neeme Raud. “Kunagi oli meestel lihtne. Tahtsid vinks-vonks välja näha – käisid ehk saunas, juuksuris, puhas särk selga ja kõik oligi korras. Tänases maailmas on aga võimalusi palju rohkem. Nüüd saab tohtrite abil ka igavest noorust püüda,” räägib Raud ja lisab, et teab omast kogemusest, et hea trenn, oma toidulaua jälgimine ja heas kaalus olemine on ka juba täitsa piisav iluoperatsioon. Saates avab teemat tunnustatud ilukirurg doktor Mart Eller.

 

Sel nädalal ummistavad Eestis elavad Vene kodanikud politseijaoskonnad. Neil tuleb ära anda sajad nende käes olevad tulirelvad, kuna reedest alates muutub relvade omamine Venemaa ja Valgevene kodanikele ebaseaduslikuks. “Kui keegi kardab, et mulle tuleb mingi korraldus Putinilt ja ma hakkan sõdima Eesti vastu, siis ei, ma ei hakka Eesti vastu sõdima. Kuid oma lähedasi hakkan ma loomulikult kaitsma,” ei pea ligi 20 tulirelva omav Eestis elav Venemaa kodanik Juri Petrov toimuvat õigustatuks.

 

Petrov seletab, et viib osa relvi politseisse hoiule ja osa viib laskespordiklubisse, mille nime ta ei ütle. Laskesportlasi esindava Armin Meesiti sõnul on see ennekuulmatu, et vaenuliku riigi kodanikel lubatakse laskespordiklubidesse varustust koguda, mis sõjaseisukorras võidakse nö omadele laiali jagada. 

 

Asja lähemalt uurides selgus aga, et Eesti riik on asunud lisaks venelastele relvi agaralt ära võtma ka Eesti kodanikelt. Ukraina sõja taustal tundub see eriti ootamatu samm. „Mulle anti kolm päeva ja korraldus relv ära tuua,“ ütleb rahvusvahelist turvaäri ajav ja endine riigikogu liige Jaanus Rahumägi. Eestis on tsiviilrelvi 100 elaniku kohta viis, samas kui Soomes 32 ja Ameerikas 120 relva 100 inimese kohta. Eelmisel aastal vähenes Eesti riigis relvaomanike arv 1500 inimese võrra.

 

“Seadusi tuleb muidugi täita, aga muutes reeglid eriti karmiks, võib meist peagi siin Venemaa külje all saada kõige vähem tulirelvi omavate kodanikega riik Euroopas. Samal ajal töötavad meie naaberriigid selle nimel, et iga mees oskaks relva kasutada, et vajadusel sissetungijate jalgealune kuumaks kütta. See on mõtlemapanev koht,” tõdeb ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik. 

 

“Täistund” uurib ka inimeste kiibistamise teemat siinsamas Eestis. “Kujutage ette, et teie käe sees on kiip, millega saate avada uksi, osta kohvi ja maksta ühistranspordis. Kas see on mugavuse tipp või Suure Venna unistuse teostumine?” küsib ajakirjanik Madis Kimmel viidates selle eetilisusele. Saates jagavad oma kogemusi kiibistatud eestlased.

 

Kõigest lähemalt juba kell 20.30 Kanal 2 saates “Täistund”.