"'Kelgukoertes" kaitsepolitseinikku kehastav Lenna Kuurmaa on elus vaid korra politseiga kokku puutunud. „Üks kord kiirust ületades. Pidin tõesti hommikul vara Tartusse jõudma ja jalg lihtsalt vajus pedaalile", ütleb Lenna.

Möödunud hooaja lõpus tegi oma "Kelgukoerte" debüüdi kaitsepolitsei uurija Lilina lauljatar Lenna Kuurmaa, keda võib samas rollis näha juba sarja uue hooaja avaosas, kus ta koos uurija Kõstaga (Juhan Ulfsak) kontserdile läheb.

Lenna, miks sa Liii rolli vastu võtsid?

Sest see tundus huvitava väljakutsena. Mul ei läinud kaua, et mõelda kas, miks ja kuidas.

Sa oled varem mänginud draamasarjas "Kodu keset linna". Mida krimisarja rollilt ootad?

Kevadel esimeses stseenis edastasin infot veebikaamerast. Uutes osades on mul kapo uurijast suurem rõhk kehastada Kosta sõbrannat. Ma ise ootaks rohkem uurija tegevust, püssiga ringijooksmist. Ikka on lahe, kui on action! Siis peaksin kehastuma kellekski teiseks, mis on huvitav väljakutse ja teistmoodi. Aga näis, seda osa ei kirjutata pikalt ette ja ma ei tea, mis tulemas on.

Milline ekraanipartner Juhan on?

Väga hea! Meil saab palju nalja (naerab.) Kui mul on vahel raskusi millegagi, siis ta aitab. Tal on alati huvitavaid ja kasulikke näpunäiteid ka teistele tiimiliikmetele. Pigem põen mina, sest tema filmi- ja sarjakogemus pole minu omaga võrreldav. Juhan on professionaal.

Oled näitlejana enda vastu karm?

Ma tahan kindlasti näha, kuidas  ma "Kelgukoertes" ekraanil  paistan. Kas peab midagi muutma või keskenduma mingile spetsiifilisele iseloomujoonele. Ma olen vähe mänginud ja seda enam ei taha, et rollid muutuksid samasugusteks. "Kodus keset linna" oli palju tööd ja võtteid ning kõiki osi ei saanud telekast järele vaadata. Seal läks kiiremini ja lihtsamalt, minu jaoks on "Kelgukoerad" suurem väljakutse.

Mis on "Kelgukoerte" tugevaim külg?

Näitlejavaliku osas teeksin tegijatele pai.

Kas sa kujutaksid ette mundris töötamist päriselus?

Ei! Ma olen hingelt läbinisti muusik, ma ei suudaks. Mul ei ole mundrite vastu midagi, aga iga päev... Minust päris politseinikku ei saaks! Kuid mulle meeldiks mängida politseinikku (muigab.)

Kas päriselus on politseiga kokkupuudet olnud?

Üks kord, kiirust ületades, loomulikult kogemata. Pidin tõesti hommikul vara Tartusse jõudma ja jalg lihtsalt vajus pedaalile. Ma ei pannud üldse tähele ja sain trahvi kätte. See oli paar aastat tagasi. Praegu kasutan püsikiirusehoidjat.

Paar aastat tagasi nägin sind ühes saates rongiga sõitmas ja nüüd selgub, et sõidad autoga.

Jah, üldiselt liigun autoga. Kasutan Autospiriti Subaru Foresteri. Auto on minu jaoks oluline, sest muidu ma ei jõuaks kuhugi õigeks ajaks ja mul tuleks pooled asjad graafikust välja jätta. Mulle tegelikult meeldib autoga sõita.

Trammis sind ei kohta?

Ei, aga kui olukord nõuab, pole mul selle vastu midagi. Aga eelistaksin rongi, sest mulle sobib rong kodu ja kesklinna vahel liikumiseks. Elan Järve kandis ja sealt muud ei lähegi.

Ei saa jätta küsimata, mis vanilla Ninjast saab?

Ma ei tea, mis saab. Me pole ametlikult laiali läinud ja aeg-ajalt helistatakse mulle, Katrinile ja Piretile ning kutsutakse esinema. Hetkel olen täiesti teisel lainel, tegelen oma bändiga ja see on mulle kõige olulisem ja armsam. Ma leian, et kui astuda mitu sammu tagasi ja teha mingit asja ainult sellepärast, et kutsuti, oleks see enda ülejäänud tegevuse lõhestamine. Ausalt öeldes on Vanilla Ninja aeg ikkagi ümber! Aga oleme tüdrukutega endiselt koos ja suhtleme. Kõik on leidnud valdkonna, milles ennast hästi tunda. Ma ei välista, et kunagi mingi erilise sündmuse auks taas laval koos oleme, aga lähitulevikus pole ühtegi ühist kontserti plaanis. Vanilla Ninjast ei tule kindlasti enam midagi sellist, mis aastaid tagasi oli!

Te olite Saksamaal viis aastat tagasi nii kuulsad, et Ber liini tänavatel tunti teid ära Mis olukord täna on?

Jah, meid tunti ära, aga sellest on nii palju aega möödas. Ma arvan, et praegu pole vaja karta, et meid seal veel ära tuntakse. Maailm liigub edasi, inimesed unustavad. Pole kaua käinud ja ei teagi, mis olukord seal on.

Endise produtsendi David Brandesega on suhted katkenud?

Temaga on kontakt kadunud. On vaid mälestus koos veedetud aegadest. Endiselt suhtleme nende inimestega, kes meiega Saksamaal viimase plaadi tegid.

Kui tihti Piretit ja Katrinit näed?

Igapäevaselt ei suhtle. Meil on projekte, mis meid kokku viivad, ja ühiseid sõpru ja üritusi. Kohtume harva, aga kui kohtume, on meil meeletult lõbus ja tore. Hea on üksteist näha. Kõik tüdrukud on eluga edasi läinud. Katrinit pole ma juba varsti pea aasta aega näinud, viima vist korraks "Eesti laulul". Tema on ka kuidagi kõige kaugem muusikast. Pealegi elavad kõik eri kandis. Kui me naabrid oleksime, näeksime tihemini.

Muusikamaailma tihenevas konkurentsis on iga kuuga aina raskem silma paista?

Eks iga valdkonnaga ole nii... ei saa kauaks ühe koha peale mökutama jääda. Konkurents on kõikjal suur. Aga leian, et kui oma asja südamest ja hingega teha, on kõik võimalik. Hea usk enda tegevusse ja loomingusse paneb ka teisi inimesi uskuma.

Kerli Kõivu edule elad kaasa?

Muidugi elan!

Umbes viis aastat tagasi esinesite Šveitsi eest Eurovisioonil ja tulemus oli hea Šveitsi inimesed on ühendust võtnud?

Ei, see oli ammu. Pärast Eurovisiooni käisime veel seal esinemas. Aga minuga võttis ühendust üks veider laulukirjutaja välismaalt. Ta kirjutab eurolaule ja uuris, kas tahan mõnda neist laulda. Kummaline, Facebook on koht, kuhu kogu kommunikatsioon on koondunud ja kus kõik leiavad kõiki üles. Mul on seal toetajaid ja kaasaelajaid, kes mu tegemisi jälgivad. Ükspäev kirjutas keegi Itaaliast, kus ma pole oma muusikaga kunagi käinud. Neid näiteid on veel.

Läheksid veel Eurovisioonile?

Ma olen natuke väsinud sellest trallist. Kui üldse läheksin, esindaksin Eestit. Muidu on see ju lihtsalt show ja olen selle juba läbi teinud, kogemuse saanud.

Šveitslased olid teiega väga rahul?

Jah, nad olid rahul. Tulemus oli super, sest enne meie esinemist oli neil pidevalt halvasti läinud.

Mis toimub "Kelgukoerte" esimestes osades?

Esimene osa räägib ühest ansamblist. Pärast esinemist toimub järelpidu pubis ja hommikul avastatakse, et bändi laulja on tapetud, nuga seljas. Teises ja kolmandas osas on juttu ühest kahemeetrisest mehest, kes on tapmise eest vangis olnud. Naine ei oodanud teda aga ära ja mees ähvardas, et tapab ära naise, tema uue mehe, ema, õe ja isegi õe sõbranna. Sel hetkel, kui ta on vanglast vabanenud, leitakse surnuna tema eksnaine ja tolle uus mees. Samas on endisel vangil alibi kogu aeg olemas.

Neljas ja viies osa räägivad ühest meediatähest, keda kehastab Olavi Pihlamägi. Mees ei tööta, samas hoiab oma vormi end lindistades ja neid linte säilitades. Kui teda oma kodus rünnatakse ja paljaks varastatakse, ei taha mees varga tabamiseks midagi ette võtta. Miks? Kuues osa on juubeliosa ehk sajas episood. Seal näeme Eino Baskinit politsei peadirektori rollis. Kelk kuuleb pealt peadirektori kõnet, milles viimane lubab kõik koerad lahti lasta. Toimub ka pantvangidraama. Tallinnasse jõuab bussitäis maainimesi, kellele näidatakse pealinna ja siis tulevad koomilised pantvangivõtjad.

Kui palju sa oma tihedas graafikus sellistele pisiasjadele nagu hommikukohvi nautimine aega leiad?

Ikka leian. Ma olen selles suhtes isekas, et kui tahan oma kohvi nautida, siis leian aja. Mõtlen positiivselt, et miski pole võimatu. Ise olen oma graafiku nii sättinud ja vahel on tõesti palju tegemist, aga peab hakkama saama. Ma ei kurda, pigem on hea tööd teha ja areneda. Bändiga on praegu kiired ajad ja selle üle on mul hea meel!

Kas telekat jõuad vaadata?

Ma ei ole telekainimene. Viimati lülitasin teleka sisse juunis. Pigem vaatan kodus läpakast filmi. Tavaliselt pole kodus aega muuks. Käin duši all, pesen nõusid või magan või koristan. Aga "Kelgukoeri" tahan kindlalt reedel vaadata. Tõenäoliselt ma enne telekat mängima ei panegi. Tavaliselt panen teleka mängima, kui tean, et tuleb mõni hea film. Sarjadest olen Avandi ja Sepa pärast "Kättemaksukontorit" vaadanud.