Kanal 2 eetris sündis täna õhtul killuke teleajalugu, kui lauljana tuntud Epp Kõivust sai üle pikkade aastate esimene «Kuldvillaku» naissoost võitja.

 

Kaheksa aasta ja viieteistkümne hooaja jooksul, mil populaarne mälumäng «Kuldvillak» Kanal 2 ekraanil on olnud, ei ole ühelgi naismängijal veel õnnestunud viit saadet järjest võita ehk «Kuldvillaku» turniiritšempioni tiitlit saada. Saate kaugemast ajaloost võib leida küll kaks võidukat kuulsal USA teleformaadil põhinevas mälumängus osalenud naist, kuid need saavutused jäävad juba pea 20 aasta taha.

Miks küll naisi selles saates nii vähe näeb?

Palju õnne, Epp! Mida võit sinu jaoks tähendab?

Võiduga sain end iseendale tõestada, et jah, ma tegelikult ka tean üht-teist. Rahaline auhind on muidugi ka tore. Aga paratamatult on viie saate võitmine kõige rohkem tähendust omandanud selles võtmes, et ma olen naine ja naised võidavad «Kuldvillakus» harva. Olen oma saavutuse üle väga uhke. Sain just hiljuti teada, et tegelikult on üks naisterahvas varem ka viis saadet järjest võitnud, umbes 20 aastat tagasi (kusjuures tema sai auhinnaks veel auto ka!), nii et päris esimene ma ei ole. Seda enam on mul aga kahju, et nn naisteküsimus ikka veel teema on. Loodetavasti õnnestus mul anda oma panus stereotüüpide murdmisse ja edaspidi pole naiste võit enam haruldus, vaid normaalsus. 

Oled üle pikkade aastate esimene «Kuldvillaku» naistšempion – miks naised, kes anekdootides iialgi midagi ei unusta, nii vähe mälumängudes osalevad? Kui paljusid naisi eelvoorudes nägid?

Naisi on «Kuldvillaku» saates olnud tõesti vähe, millest on mul väga kahju. See ei tähenda kohe kindlasti, et naistel oleks vähem teadmisi. Pigem jääb naiste aktiivsem osavõtt mingite harjumuspäraseks saanud hoiakute ja hirmude taha. Võib-olla arvatakse, et mälumäng on meeste pärusmaa, sest nii on justkui alati olnud. Võib-olla kardetakse, et kui saates ei peaks hästi minema, siis jäetakse endast rumal mulje ja veel nii laia publiku ees. Lohutuseks ja julgustuseks kõigile, kes tõesti nii tunnevad: mälumäng ei ole tarkuse mõõdik, «Kuldvillakus» on vaja ka õnne ja vahel selle nupuvajutusega lihtsalt ei vea. Õnneks on see muster muutumas, sest eelvoorudes nägin naisi palju rohkem kui kolm aastat tagasi, kui samuti saates osalesin. Igal juhul loodan, et minu võit annab naistele veel indu ja julgust juurde. 

Kui suur «Kuldvillaku» vaataja oled olnud? Kas mäletad ehk mõnda saadet lapsepõlvest?

Vaatan «Kuldvillakut» üsna regulaarselt ja nooremana vaatasin ka igasugu teisi mälumänge. Lapsepõlvest ma «Kuldvillakut» ei mäleta. Näiteks ei teadnud ma, et Eestis on kunagi saadet juhtinud ka Mart Mardisalu. Niisiis väga ammu ma vist seda veel ei vaadanud. 

Millal said aru, et sul võib mälumängu peale soont olla?

Ma ei teagi, kas on olemas niisugune asi nagu «mälumängu soon». Ma arvan, et selline soon võib olla igaühel, kes maailma vastu huvi tunneb. Võib-olla on mul mõned loomuomadused, mis abiks tulevad, näiteks hea mälu. Põhiline on aga siiski see, et ma olen väga teadmistehimuline. Mulle meeldib asjadest aru saada ja kontekstis orienteeruda – ükskõik, millest jutt. Maailm on uskumatult põnev paik ja ma tunnen, et ka minu elu on palju huvitavam, kui maailma paremini tunnen ja mõistan. 

Kas ja kui, siis kuidas oma mälu treenid? 

Oma mälu ei treeni ma kuidagi. Muidugi on olemas erinevaid võtteid, kuidas asju paremini meeles pidada, aga ma ei kasuta ühtegi neist teadlikult, pigem on see intuitiivne. Näiteks tuimade faktide päheõppimine pole küll mingi asi – detailid jäävad hästi meelde siis, kui nad on osa mingist suuremast tervikust. See toob mind jälle sellesama soovini mõista ja tunda laiemat tausta. Hästi palju on abiks oskus luua seoseid erinevate infokildude vahel, mis aitavad luua iga fakti ümber oma loo. Ja lood on palju huvitavamad ja püsivad ka paremini meeles kui üksikud kuivad faktid. 

Mis andis tõuke saatesse osalema minna?

Kodus saadet vaadates tundus, et ma tean päris paljusid vastuseid, nii et miks mitte proovida.

Saade tundub väga pingeline ja kahtlustan, et üks põhjus, miks paljud (eriti naised) sinna ei kipu, ongi hirm rambivalguses pea kaotada. Kirjelda «Kuldvillaku» võistlus- ja eetripinget nii, nagu sina seda kogesid?

Ausalt öeldes ei tundnud ma saates erilist eetripinget. Võtsin juba salvestuse alguses hoiaku, et saab, mis saab – võib minna halvasti, aga võib minna ka hästi. Kui ma ei proovi, siis ei ole ju üldse võimalust, et hästi läheks. Peale esimese saate võitu olid pinged pea täielikult maas, sest ma olin oma tulemusega juba nii rahul ning kui ka edaspidi halvemini oleks läinud, ei oleks see mind väga morjendanud. Niisiis ei muretsenud ma üle. 

Kes sul saates kaasas ja toeks oli ning kui paljud oma toetust virtuaalselt jagasid?

Salvestusele läksin üksi. Kohapeal oli seltsiks «Kuldvillaku» meeskond, kes kõik olid väga toredad ja iga saate möödudes mulle aina innukamalt kaasa elasid. Kogu salvestamise protsess oli väga mõnus ja nüüd, kui saated on eetrisse läinud, olen saanud väga palju toetavaid sõnumeid ka Eesti inimestelt. Aitäh kõigile!

Mida ütled oma finaalsaate konkurentide kohta?

Finaalsaatest ehk niipalju: kuigi mul endal oli salvestuse ajal muidugi hea meel, siis tagantjärele ja vaatajatele mõeldes on ikkagi natuke kahju, et viimane saade tasavägisemaks ei kujunenud. 

Millised olid turniiri kõige raskemad kohad?

Raskeid kohti ei oska välja tuua, vähemasti ei meenu midagi märkimisväärset.

Kas esines küsimusi, mis olid justkui «taeva kingitus»?

Võib-olla suurim «kingitus» oli neljanda saate topeltvillaku viimane küsimus, mille Henri minu suureks kergenduseks (naerunägu) valesti vastas. Meievaheline seis oli väga tasavägine ja tema vale vastus andis punktisummades mulle viimaseks vooruks natuke rohkem ruumi. 

Milliseks kujunes võidusumma ja mida sellega ette võtad? 

Võidusumma oli ilusad 3330 eurot. Enamik rahast on siiani alles ning tühja-tähja peale seda ei kuluta. Eelkõige investeerin selle oma koju. 

Olete Eestis tuntud lauljana. Kas peagi on uut muusikat oodata?

Täna olen pigem hobilaulik, laulan kammernaiskooris ja siin-seal sõpradega, näiteks osalen sõprade toredas räpiprojektis. Sooloartistina uut muusikat mul plaanis ei ole.

Kuidas läksid eelnevad saated?

Turniiri esimeses saates jäi Epp saate lõppmängu koos võistleja Taaviga. Kuigi mõlemad võistlejad vastasid viimasele küsimusele õigesti, tõi Epule võidu julgem panustamine lõppvoorus. 

Teises mängus kukkus lõppvoorus miinusskooriga võistleja välja ning vastamisi jäid kaks mängijat: Epp ja Kuno. Lõppküsimusele Epp õiget vastust küll ei teadnud, kuid mängu jooksul kogutud punktisumma tõi talle siiski mängu võidu.

Kolmanda saate lõppvooru teemaks tuli «Maailma viljad» ka võistlejate seis oli väga tasavägine. Võidu tõi selles voorus Epule õige vastus «ananass» küsimusele, mis vilja tõi väidetavalt Kolumbus oma reiside käigus Euroopasse, nimetades seda India käbiks. Kolmanda saate lõpuks oli Epp võitnud juba 2040 eurot. 

Neljandas saates jõudsid kõik kolm võistlejat ka lõppmängu, mil neil tuli teada õiget vastust küsimusele: «Millises 1993. aasta filmis kujutati esmakordselt kinolinal Costa Ricale kuuluvat tuntud Nublari saart?» Õige vastus oli «Jurassic Park». Lõpulahing oli väga tasavägine ning lõpuskoor tõi Epule teise mängija ees napi võidu.

Loe lisa Liina Suvi Ristoja artiklit Elu24st: https://www.elu24.ee/7109098/lauljatar-epp-koivust-sai-kuldvillaku-tsempion-miks-naised-nii-harva-voidavad