Täna õhtul kell 20.30 võtab Kanal 2 saade „Täistund“ vaatluse alla Maarjamäe memoriaali tuleviku. Ajakirjanik Raul Ranne uurib, mida pidas silmas Tallinnas võimu haaranud koalitsioon, kui kirjutas koalitsioonileppesse, et lahendab Maarjamäe memoriaali küsimuse. Kuidas see maailmavaateliselt kirju seltskond seda teeb?

 

Osalt linnale kuuluv ja samas riigi maadel asuv Maarjamäe memoriaal on olnud aastakümneid vaidluste keskmes. Kui linnavalitsuses moodustuvad uued koalitsioonid, tõusevad esile ka memoriaaliga seonduvad küsimused, kuid need vaibuvad peagi. Nii on ka värske Tallinna võimuliit kirjutanud leppesse, et lahendab Maarjamäe memoriaali teema. Kuid mis see teema täpsemalt on?

 

Memoriaal seisab kahe vastandliku vaate vahel – osa ühiskonnast näeb selles Nõukogude võimu ülistamist, teised aga maastikuarhitektuuri ja monumentaalkunsti meistriteost, mis väärib säilitamist. Arutelu muudab keerulisemaks asjaolu, et memoriaal asub endisel surnuaial.

 

Arhitektuuriteadlane Oliver Orro ei näe Maarjamäe memoriaalis enam nii ühemõttelist punapartei ja Nõukogude okupatsiooni põlistajat vaid pigem kui spirituaalset ruumi, mis pole seotud ühegi religiooniga. „Egiptuse templeid meenutav Jääretke obelisk ja vaade merele annab sellele kohale sellise metafüüsilise ja meditatiivse aspekti ja skulpturaalne sümboolika on tegelikult neutraalse iseloomuga,“ kirjeldab Orro memoriaali olemust tema jaoks.

 

Mitte kõik ei näe aga punarajatises sellist ilu ja tõlgendamisvõimalust. Erakond Isamaa esindaja Irina Solmani arvates on ainuõige lahendus lammutamine. „Meie leiame, et seda Nõukogude okupatsiooni monumenti ei ole sinna üldse vaja. Tahtes mitte solvata arhitekte, kes peavad seda kenaks kunstiteoseks, siis kindlasti tuleks see lammutada.“

 

Ajaloolase taustaga riigikoguliige Eerik-Niiles Kross ei mõista samuti, miks on Maarjamäe memoriaalil asuv obelisk siiani püsti, kui vastav lammutamisotsus on sõjalise komisjoni poolt tehtud. „Oleks lihtsalt vaja teha kõne kraanamehele, mida aga pole tehtud,“ sõnab Kross.

 

Tallinna uus linnapea Jevgeni Ossinovski rõhutab aga memoriaali säilitamise olulisust, et mälestada kõiki ohvreid ideoloogiavabalt. „Lihtsalt plats buldooseriga puhtaks teha selles kontekstis ei ole õige.“

 

Linnapeaga nõustub ka kommunikatsiooniõppejõud Katrin Aava, kes on ise uurinud ja juhendanud teadustöid, mis sügavamalt vaadelnud Maarjamäe memoriaali kajastamist meedias. Aava leiab, et ideoloogiliselt nähakse seda kohta suhteliselt neutraalsena. „Me võiks lihtsalt öelda, et siin on eri sõdadest kannatanud ja represseeritud koos, kes ei jõudnud koju.“

 

Lisaks ideoloogilistele erinevustele on Maarjamäe memoriaal seotud ka maakorralduslike probleemidega. Memoriaali maa-alast kuulub osa linnale ja suurem osa riigile, mis on tekitanud küsimused vastutuse ja kulude jaotuse kohta.

 

 

Arutelud Maarjamäe memoriaali olevikust ja tulevikust Kanal 2 saates „Täistund“ täna kell 20.30.