Kanal 2 „Särtsakate kodude“ uus hooaeg viib vaatajad Veskimetsa kõrgepingeliinide alla 81-aastase allveekeevitaja Grigori juurde, Polli mõisahõngu taastava noorpaari radadele ning Rail Balticu trassi taha hõredasse metsa, kus elab legendaarne punkar Põrsas. Saatejuht Peeter Võsa räägib, millised kodud teda pärast sadu kohtumisi veel üllatada suudavad, ja avaldab ka, mis teeb tema enda kodu tõeliselt särtsakaks.

Uuel hooajal ei räägita kardinate värvist ega sisekujundajate soovitustest. Fookuses on hoopis kirg, jonn ja puhas sihikindlus ehk omadused, milleta üks tõeliselt särtsaka kodu rajaja hakkama ei saa.

Üks hooaja värvikamaid tegelasi on Veskimetsa kõrgepingeliinide all toimetav 81-aastane allveekeevitaja Grigori. Tema pole piirdunud lihtsalt maja ehitamisega. Mees on oma kätega valmis keevitanud terve mikrorajooni koos maja, kraanade, estakaadide ja tiigiga, mis on nii sügav, et seal võiks treenida kasvõi järgmine põlvkond tuukreid.

Peeter Võsa viib vaatajad ka Polli, kus noorpaar on võtnud pähe suure unistuse saada tänapäeva mõisavalitsejaiks. Küsimus on vaid selles, kas armastus ja entusiasm suudavad endist hiilgust taastada või neelavad ajalugu ja rahavaakum nad elusalt alla.

Loomulikult ei puudu hooajast ka anarhistlik sotsiaalromantika. Võsa sõidab Rail Balticu trassi taha hõredasse metsa, kus resideerub legendaarne punkar Põrsas. Milline on elu siis, kui naabriks on planeeritav kiirraudtee ja kodu ise on muutunud omamoodi mässu sümboliks?

„Särtsakad kodud“ ei ole lihtsalt saade ehitistest. See on saade vabadusest ja julgusest elada oma reeglite järgi. See on kummardus kõigile neile, kellel on piisavalt särtsu ja pealehakkamist, et rajada oma kodu täpselt nii, nagu nemad õigeks peavad.

Peeter Võsa on aastate jooksul näinud eestlasi ja nende kodusid sadades eri variantides, kuid üllatusi jagub tema sõnul endiselt. „Kõige kummalisemad on need kodud, kus inimene on jäänud plindrisse, aga pääsenud hädast tänu leidlikele lahendustele,“ räägib Võsa. „Näiteks Eesti Energia poolt elektrita jäetud inimesed, kes riigikorralduse kiuste on oma kodudesse jäänud ega lähe sealt kusagile.“

Samavõrra on teda mõtlema pannud kodud, kuhu on pandud tohutult raha, kuid kus kodutunnet ometi ei teki. „Kodu saab minu meelest alguse inimsuhetest, mitte materjalidest.“

Esimesel hooajal tõdes Võsa, et eestlane on endale kodu teinud tõepoolest kõikjale, ainult vee alla pole veel jõutud. Teisel hooajal seda piiri siiski veel ei ületatud. „Oleme veealust kodu tõesti otsinud, aga seni veel leidnud pole,“ tunnistab ta. „Kui selline kodu on loomisel või valmis, siis ma luban, otsime selle üles.“

Võsa sõnul räägib kodu inimesest väga palju, kuid mitte ainult tema maitsest või rahakotist. Eelkõige peegeldab kodu seda, millises eluetapis inimene parajasti on. „See on ju lõpmatu kujundamise, remontimise ja ümbertegemise protsess, mitte koht, kus saab ainult süüa ja magada.“

Seetõttu ei näe Võsa kodu pelgalt nelja seina ja katusealuse ruumina. „Kodu on pigem kõik see tegevus ja elustiil, mitte karp, mille sees elame,“ ütleb ta.

Uutes osades jäi saatejuhile silma ka üks korduv teema: elu ilma elektrita. „Korduvalt nägime, kuidas osa inimesi on sunnitud elektrita elama, ja just need lahendused, mis sellises olukorras sünnivad, on küll kõik väga sarnased,“ räägib ta. Samas kinnitab kogetu tema sõnul üht vana tõde: eestlane eelistab endiselt elu ka looduse keskel. „Raudbetooniga ei ole veel metsarahvaks olemist matta suudetud.“

Mis teeb aga Peeter Võsa enda kodu särtsakaks? Vastus on talle omaselt ootamatu. „Minu kodu on ennekõike rahupaik ja kindlus,“ ütleb ta. „Et võõrad ei trügiks, olen ukselingi pannud seinakontaktist voolu alla. Kes kutsumata tuleb, saab kohe teada, kui särtsakas mu kodu on.“

„Särtsakad kodud“ uued osad on Kanal 2-s kolmapäeviti kell 20.30.