Mida toob Ellujääja teine hooaeg? 

Lisaks esimese saate loole Vallost ja Martinist toob teine hoo­aeg teisigi šokeerivaid lugusid. Näiteks lugu Silja Maasingust, kes on 14. eluaastast peale vae­velnud kõikvõimalike sõltu­vuste küüsis. Lugu Mari-Ann Tuist, kellel avastati kümneaastasena luu-vähk. Kaitseväelane Egerd Erreline astus 2007. aastal Afganis­tanis miini otsaja esimestel päevadel puudus tal elulootus. Lapseootel Gerli Palju sattus Austraalias liik­lusavariisse ja oli kolm päeva koomas.

 

"Saate osalised ütlevad pea alati, et sur­male silma vaatamine on pannud neid elu erakordsust hindama ja ennast ning oma elu armastama," ütleb "Ellujääja" saatejuht Eve Kallaste. Saate teine hooaeg alustab Kanal 2s 6. detsembril.

 

Kas "Ellujääja" on teisel hooaja ka kuidagi visuaalselt uuene­nud?

"Ellujääja" visuaal ei muutu ka sel hooajal. Saadet iseloomus­tab meeldejääv visuaal just sa­mapalju kui teadmine, et igal lool, olgu ta kui traagiline, on õnnelik lõpp.

Tean, et liigutavaid lugusid on mitmeid, aga milline neist sulle enim hinge puges?

Möödunud hooajal elasin kogu südamest kaasa oma sõbra Tar­mo pääsemisele Haiti maaväri­na rusude alt. See oli tõeline ime. Ka Tarmo taaskohtumine oma väikeste kaksikute ja abi­kaasaga oli väga liigutav. Ka sel hooajal on enim hinge läinud lood, kus pääsenute kõrval on nende armastavad ja toetavad perekonnad.

"Ellujääja" uue hooaja avasaa­tes räägivad oma uskumatu loo ära isa ja poeg. Vallo hüppas pea ees tundmatus kohas vette ja kaotas vee all teadvuse. Paar aas­tat hiljem kihutas ta mootorratta­ga vastu puud ja sattus eluohtli­kus seisundis haiglasse. Vallo poja Martini käes plahvatas ise-valmistatud pomm. Vallo naisel tuli abitult kõrvalt vaadata, kui­das nii tema mehe kui poja elu ri­pub pidevalt juuksekarva otsas. Ja nad tulid sellest kõigest välja. Lähedasematena, kui enne.

Mille põhjal lood saatesse vali­te?

Otsustamisel, millised lood saa­tesse lähevad, on oluline, et oleks õnnelik lõpp ja et lood oleksid erinevad. Ellujääjaid on nii haigustega võidelnute kui eriskummalistesse õnnetustesse sattunute hulgast. Näiteks on tulemas saade noorest mehest, kes pääses leopardi rünnakust napilt eluga.

Kas mõni väljajäänud lugu jäi kripeldama ka?

Ikka jäävad. Need on lood, kus ellujääja kaotused on nii suu­red, et ta ei suuda sellest rääki­da isegi pereringis mitte, kaa­merast rääkimata. Saate tege­mine on selliseid lugusid kuula­tes täiesti teisejärguline. Pigem on mul kurb, et koorem on ini­mese jaoks nii suur, et see mõ­jutab aastakümneid tema iga pisimatki otsust.

Kõige kurvem on see, kui ini­mesed arvavad, et sellepärast, et kunagi on midagi traagilist juhtunud, ei sobi neil enam elust rõõmu tunda. Vastupidi, saate osalised ütlevad pea alati, et surmale silma vaatamine on pannud neid elu erakordsust hindama ja ennast ning oma elu armastama.

Rõõmu teeb see, kui saate el­lujääja tunneb pärast loo ära-rääkimist suurt kergendust, ku­na tunneb ennast vabamana ja

uueks edasiminekuks rohkem valmis. Sellised lood annavad lootust ja julgust edasi minna ka neile vaatajatele, kelle enda elus on raskeid aegu.

Kas "Ellujääjas" tuleb sedagi et­te, et mõni kangelane muudab hiljem meelt?

Juba esimesel vestlusel inime­sega, kellest sooviksin saadet teha, on selge, kas ta on sisemi­selt valmis oma lugu rääkima. Kui keegi on otsustanud, et ta ei ole valmis, siis nii on. Need on väga isiklikud teemad ja saate tegijad arvestavad sellega alati.

On saade sind kartlikumaks muutnud?

Mõistusega hoian ennast ohtli­kest olukordadest eemale, aga inimliku eksimise võimalus või õnnetuse võimalus jääb alati. Ma ei muretse üldse. Elu ei jää sellepärast elamata, et mõni­kord võib midagi juhtuda. Tuleb mis tuleb. Elu eest ei ole mõtet peitu pugeda, ta saab su niikui­nii kätte.

Hea lugeja!

Kui tead kedagi, kellel on rääkida oma imeline pääsemise lugu, anna sellest märku aadressil eve@filmimees.ee.