Kristjan Jõekalda paneb oma saates igal nädalal vastamisi kaks meeskonda, et välja selgitada osava­mad sõnaseletajad. Nüüd räägivad nende kaptenid, mis on neile enim nalja teinud ja neis suurimat hir­mu tekitanud! Esitasime neile järgmised küsimused:

1. Millised on olnud kõige raskemini seletatavad sõnad?

2. Milliste sõnade selgeks tegemine on olnud kõige naljakam?

3. Millist sõna te iial seletada ei tahaks? Ja milliseid muid ülesandeid kõige rohkem kardate?

4. Kas harjutate saateks?

 

JÜRI NAEL

1. Meenub pantomiimi­ga seleta­tud sõna «perekond», kus püüdsin' näidata, et on mees, naine ja lapsed. No ei tulnudki õiget vas­tust. Vahel hakkad kiiruga seletama vale sõna. Näiteks oli kord «pediküür» ja ma hakkasin seletama hoopis «maniküüri». Päris kõva karjatus tuli, kui sain aru, et seletasin täiesti vale sõna! Tagantjärele mõtled ju alati, et oh, seda oleks võinud hoopis teisiti teha.

2. Meenuvad duubel-pantomiimiga seletatud sõnad «aktifoto», «imetamine», «suust suhu hingamine», «kondoom», «lennukikandja», «dresseerija», «"kündmine».

3. Kõige lahedam ongi see, et on võima­lus teha ja proovida asju, mida muidu ei teeks. No millal ma veel saan maailma esinumbri Martin Padariga judomatši pidada, «härja» seljas ratsutada või stripaeroobikat teha! Kardan ma hoopis lihtsamaid asju, näiteks joonistamist. Ükskord pidin joonistama parti ja kuna ma seda teha ei osanud, siis joonista­sin hoopis Donaldi peaja õnneks mu paarilised said sellest aru. Pärast küll õpetati mulle trikk selgeks, kuidas parti joonistada - et nokk ja saba on tähtsad. Kartnud olen ka tuntud Eesti inimeste seletamist, eriti mis puudutab poliitikuid. Olen Eestist Ligi kaks-kolm aastat ära ol­nud ja järje täiesti kaotanud, et kes, kus ja millisel positsioonil on. Mis aga puudutab sõnadega seletamist või pantomiimi, siis seal tunnen end nagu kala vees, ratsutagu ma siis kas või krokodilli seljas!

4. Kui võimalus tekiks, siis ei ütleks ei.

 

LIINA RANDPERE

1. Kõige raskem on olnud «tsirkus» pantomiimina. See on nii üldine sõna. Oleks lihtsalt «kloun» või «elevant», siis oleks kerge, aga aeg ju jookseb ja kui hakkad neid detaile tegema, näiteks klouni, siis kõik hakkavad kohe «kloun» karjuma ja aeg läheb raisku.

2. Pudelikork suus rääkimine on naljakas. Kuigi ma tean tehnikat, kuidas seda teha, ei tule see kuidagi välja, lihtsalt nii hirmsasti ajab naerma. Kõige rohkem tagasisidet sain, kui hüljest tegin. Siis helistati, et sellist pole maailmas olemas!

3. Mõni ehk pelgaks mitte just väga siivsaid sõnu, aga vaataja­tele oleks need just naljakad! Ma kardan ainult hästi suurt kõrgust, aga stuudio lagigi pole nii kõrgel, et sinna alla tõmbamine mind hirmutaks. Hirm ei ole õige sõna ka Parmasega tango tantsimise kirjeldamiseks. See oli rohkem ärevus, kui nagu kaltsunukk Parmase järel lehvisin.

4. Ma ei ole suur laua-ja seltskon­namängude mängija. Võin kahe käe sõrmedel kokku lugeda, kui mitu korda üldse olen «Aliast» mängi­nud.

 

VENNO LOOSAAR

1. Keeruline on joonistamine. Näiteks pidin joonistama mähkmeid. No ei tulnud välja! Pantomiimis on kee­rulisem näidata Lihtsaid sõnu, nagu poiss, naine, hunt jne, sest häält teha ei või. Või siis kohta, nagu park, mererand vms.

2. Kõige lahedamad on need sõnad, kus peab end käte ja jalgadega selgeks tegema, näiteks hüljest tehes maas loivama. Minu arust on Kristjan kohati liiga leebe ja võtab kiiresti uue sõna ette, kui mängija ei oska seletada -muidugi välja arvatud siis, kui sõna mulle satub! Mina laseks neil kauem küpseda.

3. Mul on alati väike hirm, kui pean seleta­mise ajal midagi kiiruse peale sööma. Tekib

tunne, et kohe tõmban miskit kurku. See oleks õudne. Ma olen korra ühte sellist juhtumit näinud! 4. Ikka vahel juhtub, kuigi «Alias» pole päris mu lemmikmäng. Aga kui juba män­gima hakkan, siis kruvib üles küll.

 

SIRET RÜÜBERG

1. Näiteks ükskord tuli mul seletada pantomiimiga sõna «gepard». Etlesin ja tõmblesin, kuis jaksasin, küll pakuti kassi, rebast, koduloo­ma, kassipoega jne. Kui oleks aega olnud, oleks ehk isegi lõvi, tiigrit või muud Loomagi meenutatud, kuid «gepardi» peale ei oleks vist ikka keegi tulnud.

2. Eks iga sõna võib omamoodi naljakas tunduda, kui seda piisa­valt naljakalt seletada.

3. Kõige hullema ülesande olen enda arvates juba Läbinud - siis kui rippusin kangi otsas ja paljas taguots kleidi alt paistis. Ainuke asi, mida ma kardaks, oleks see, kui peaksin sõnade seletamise ajal hoidma käes tarantlit või mingit ämblikku ... aga siis Läheks saade juba «Hirmu faktori» kanti.

4. Ei saa ju väga harjutada, sest kunagi ei tea ette, mis sõnad tulevad.