Kui sinu laps on maast madalast olnud raevukas, püsimatu ja hüperaktiivne ning ei suuda ühtegi toimingut edukalt lõpuni viia, siis on selge, et see nõuab ka teistelt pereliikmetelt kannatlikkust ja pikemat süütenööri. Kuidas aga säilitada tasakaal, kui sul endal on tass tühi, süükoorem õlul ning võõraste pilgud ja kommentaarid teevad olukorra veelgi hullemaks?

Kas Eesti rahva tervis on tõesti ohus? Uuringute järgi on üle poole eestlastest rasvunud või ülekaalulised ning koguni 60 000 inimest meie seast on alkoholisõltlased! Roald Johannson kohtub sel nädalal kooliõpetaja Johannesega, kelle kehakaal on impulsiivse söömise tõttu kõikunud 25 kg üles-alla, ning tuntud muusiku Toomasega, kes pääses viinakuradi haardest vabaks suuresti tänu arstide abile. Tihtilugu jääb aga märkamatuks, et nii söömis- kui sõltuvushäirete taga peidab end üks ja seesama diagnoos ehk ATH!

Levinud müüdi järgi paistab nagu oleks igal teisel inimesel tänapäeval ATH! Muidugi ei vasta see tõele, sest see käitumishäire hõivab uuringute järgi umbes 7-9 protsenti elanikkonnast ning arstiteadus oskab seda tänapäeval lihtsalt paremini diagnoosida. Olgugi et tegemist on neurobioloogilise eripäraga, mis võib su igapäevaelu olulisel määral segada, on siiani varju jäänud veel üks oluline tahk - kas ATH võib anda sulle hoopis eelise teiste ees ning paiguti tuleb seda käsitleda kui dopingut või supervõimet?