Mõned aastad tagasi toimus ränk õnnetus, kus pööret sooritava veoki alla jäi teed ületav koolipoiss. Igal aastal jääb inimesi ka tagurdavate sõidukite alla. "Punane sekund" küsib, miks autojuhid jalakäijaid ei märka? Kas üksteise kavatsusi ei osata ette näha?

Seekordsed juhtumid näitavad, kui kurva õnnetuseni võib viia auto halb tehnoseisukord. Saatejuht Madis Kimmel veedab päeva garaažis, kus keeratakse lahti katseauto polte ja mutreid, et ta saaks omal nahal tunda, kas on hea ja turvaline sõita, kui kaovad pidamine ja pidurid.

Mopeed pole liikluses justkui ei lind ega loom ja ohutu sõiduki ja sõidutrajektoori valimine võib olla paras pähkel. Paneme end mopeedijuhi rolli ja kutsume ka kõiki vaatajaid kaasa reisima, et sel kevadel olla põrisevateks kevadekuulutajateks valmis.

Kas rehvid on ohtlikus liiklusolukorras elupäästjaks või altvedajaks, sõltub nende seisukorrast. On inimlik loota, et midagi halba ei juhtu, kuid siin tuleb mängu halastamatu füüsika. “Punane sekund” aitab rehvid üle vaadata.

Mis juhtub, kui tiheda liiklusega maanteel saavad kokku lumesahk ja rekkad? Mis juhtub, kui sõita talvisel teel samamoodi nagu suvel? Eesti talveilm on heitlik - on õige aeg meelde tuletada, kuidas muutuvates oludes ohutult liigelda.

Lõviosa informatsioonist saab autojuht nägemismeele kaudu, kuid pimeda ajal on meie ees olev infoväli ahtake. Millist rolli mängivad liiklusohutuses autotuled ja jalakäija nähtavus? Saatesarjas “Punane sekund” käsitletakse traagilisi juhtumeid, mis tuletavad meelde pimeda aja ohtusid.

Koolitusprogramm “Väärikas mootorsõidukijuht“ toob kokku autojuhid, kel turjal parasjagu aastaid, aga ka kogemusi. Koolitaja ütleb, et vanus on number, mille inimene kirjutab ise. Kuid millal oleks aeg autojuhtimisest loobuda? Meie rahvastik vananeb ja kümne aasta pärast on ligi veerand kõikidest autojuhtidest vanemaealised.

Ühistranspordis usaldame end suure sõiduki juhi hoolde ja liiklusõnnetuse ärahoidmine pole reisija võimuses. Õnnetuse või äkkpidurduse tõttu võib reisija saada aga raskeid vigastusi või isegi hukkuda. Mida saame ise ära teha, et ühistranspordi kasutamine oleks turvaline ja mõnus?

Oskus liikluses ohte ette näha ja neid ennetada on igale juhile eluliselt oluline. Kuid seekordsed juhtumid näitavad, et eksida ei pruugi vaid värsked autojuhid - mõnikord ei suuda ka alarmsõidukite juhid ohtudega arvestada. Ka väike tähelepanu hajumine või hoolimatus teiste suhtes võib viia pöördumatute tagajärgedeni.

Alkohol on meie ühiskonnas oluline surmade põhjustaja, seda ka liikluses. 2018. aastal tabas politsei roolist keskmiselt seitse kriminaalses joobes juhti päevas! Miks Eestis nii palju juuakse ja joobes olekus ka rooli istutakse? Kas ja kuidas on ühiskondlik suhtumine alkoholi kuritarvitamisse muutumas?