Üha parem levi koos täiustuva 5G võrguga võimaldab rajudel tulevikuteenustel reaalsuseks saada. Nii ei pruugi peagi ka juhita autod linnaliikluses enam mingi ime olla. Et võimsat levi võimaldavad sagedusvahemikud oleksid aga inimestele ohutud, on ka Eestis valminud põnev uuring, mida saates uurime. Lisaks käib kibe töö Rail Baltica trassi loomisel: Rääma rabasse paigutatakse põnevad aparaadid, mis aitavad hinnata rongiprojekti mõju koosluse veetasemele.

Meritsi tulevad meile iga liiki kaubad, näiteks jõulukingid, kodukaubad, elektroonika ja ka ehitusmaterjalid. Marko Matvere eestvedamisel läheme sel korral ringkäigule Eesti suurimasse kaubaterminali - Muuga sadamasse - ja vaatame, kuidas meretransport täpsemalt toimib. Heidi Hanso aga uurib laiemat pilti - kui suur on laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses ja mida see meie keskkonnale tähendab.

Hooaja viimane saade võtab luubi alla Tallinn 2023 rohepealinna tiitli. Erisaates uurime, millised rohelised trendid on vallutamas Tallinna restorane. Kuidas saab vähendada lokkavat toiduraiskamist ning iga huviline juba praegu kõhu täis olematu raha eest. Ka ülelinnalisi suursündmuseid korraldatakse üha rohelisemalt ning katki läinud asjade eluea pikendamine saab lisavõimaluse kogukonnakeskuse parandustöökoda kasutades.

Saatejuht Marko Matvere uurib klaasist aardeid, mida peidab endas tagasihoidlikuna näiv Järvakandi. Kuidas aga käib eetiline jahipidamine ning kuidas anda uus elu juba lastud loomale tehes temast topist või trofeed, avab Heidi Hanso.

Eesti suurettevõtted panustavad täiel rinnal, et olla lisaks konkurentsivõimelisusele ka keskkonnasõbralikumad ning teenused läbimõeldud. Nii seilab Läänemerel energiatõhus, mugav ja kaasaegne Tallinki laev MyStar ning Telia sulgeb aasta lõpuks kogu 3G võrgu.

Veel mõned aastad tagasi ei osanud keegi arvata, et pakkide saatmine läbi automaatide võiks kujuneda niivõrd populaarseks teenuseks nagu ta täna seda on. “Jälg” uurib, milliseid võtteid saavad pakiveoteenuse osutajad kasutada, et samaaegselt vähendada keskkonnajalajälge ja tõsta teenuse kvaliteeti. Roheteemad on Tallinnale aasta-aastalt üha olulisemad, sest kliimasoojenemise mõjusid saab roheluse abil vähendada. Ühtlasi on välja töötatud põnev spikker, mis annab linlastele võimaluse oma aedu sedasi kujundada, et üheaegselt oleksid õnnelikud nii majaelanikud, tolmendajad, kui taimed ise.

Üks viis tasakaalustada õhku paisatavat süsinikujalajälge on uusmetsastada põllumaad ning müüa süsinikukrediiti. “Jälg” uurib, kuidas see käib ja mida see täpsemalt tähendab. Tallinnale antud Rohelise pealinna tiitel aga toob kaasa kümneid põnevaid lahendusi, kuidas linna rohelisemaks ja kodanikusõbralikumaks muuta. Rohejälje projekt koondab enda alla ootamatuid ruumisekkumisi nii Raekoja paltsil, Linnahalli juures kui autokesksetel tänavaristmikel.

Sel nädalal astub “Jälg” metsa ning uurib, millist teadust Eesti metsas tehakse. Juttu tuleb metsade tervisest: miks kuusekooreürask nõnda palju kurja teeb ja kuidas võiksid looduslikke metsi tulevikus kaitsta biostimuleeritud puupõllud. Uurime ka seda, milline on riigimetsade eluring: mille alusel ja kui palju puid meil aastas maha võetakse ja kuhu ja mida tagasi istutatakse.

Erisaade Eesti võimsaimast maismaatuulepargist! Keskkonnasaate seekordne osa võtab televaataja kaasa pöörasele teekonnale, kus jälgime hiigelsuurte tuulegeneraatorite detailide transporti Paldiski Lõunasadamast Saarde valda, kuhu on kerkimas Eesti seni võimsaim maismaatuulepark. Uurime, milleks meile maismaatuulepargid ja kui keeruline neid rajada on.