Külastame maailma suurima põlevkiviõli tootja tehast, kus on kasutusel täiesti unikaalne tootmisprotsess. Üllatuslikul kombel ei pea me selleks sõitma kaugemale kui meie oma Viru Keemia Grupi tehasesse Ida-Virumaal. Tallinna Vanasadama kaidele on aga kaldaelektri näol tekkimas 11 000 V pingega pistikud, mis asuvad parandama linnainimeste õhukvaliteeti. Eesti metsloomad aga söövad igapäevaselt sisse jahimeeste laskemoonast tekkinud pliiühendeid ning satuvad mürgistuste tõttu tihti nii endale kui inimesele ohtlikesse olukordadesse.

Täna saame käe valgeks päikesepaneelide kokku panemisel, kui satume külla Viljandimaa ettevõttele, mis teeb käsitööna päikesest energiat ammutavaid kivikatuseid. Reporter Heidi Hanso tõmbab kummikud põlvini, haarab mõla kätte ja läheb Soomaale looduskümblusega tegelema. Omamoodi reisil käime ka Meremuuseumis, kus kohtuvad veepealse elu eilne ja tänane päev.

Seekordses saates läheme väga väikeste osakeste maailma, et näha, kuidas on põlevkivi seotud juuste värvimisega ja mis peitub uhke mõiste “peenkeemia” taga. Keskkonnasäästu jälgedesse jõuame siis, kui jutuks tuleb laevade ümber ehitamine keskkonnasõbralikumate kütteviiside peale. Seda, kuidas taastuvatest allikatest energiat üldse kätte saada, on aga hea mõista siis, kui näeme, kuidas töötab tuulegeneraator.

Keskkonnateemaline saade eesotsas saatejuht Marko Matverega. Pöörased katsed, osaluseksperimendid, jahmatavad avastused. "Jälg" jätkab maailmas kõige üllatavamatel radadel sammumist. Esimeses saates uudistab saatejuht Marko Matvere ringi Lätis Pāvilosta sadamas. Samas hüppab Heidi Hanso Eesti rannikuvees suitsukonidest SUP-lauale. Kui tekib aga küsimus, mida teha suure hunniku haavapuiduga, siis sellele leiame samuti vastuse siitsamast kodumaalt, Kundast.

Retk lõunanaabrite sadamates jätkub Ventspilsis, mis on küll juba sajandeid sadamalinnana tuntud, kuid endiselt võimsalt uuenev. Samas jõuab Heidi Hanso Eesti klaasipealinna Järvakandisse ja saab tõeliselt tunda, kui kuum teema on klaaspakendite tootmine. Metsa näeme aga hoopis põneva nurga alt, nii lähedalt kui veel lähemalt.

Vaatame, kuidas inimesed kõike ümbritsevat enda kasuks rakendada armastavad. Marko läheb Lätis mere äärde ja satub paika, mis on inimeste elukeskkonnana uut hingamist saamas. Vee teistlaadi elu õnnestub uurida aga hoopis reoveepuhastusjaamas. Heidi jõuab metsa, kus tuleb ringi vaadata peremehe pilguga.

Keskkonna peale mõtlemist ei tasu hetkekski tagaplaanile jätta, isegi siis, kui tööpäevad loodusesse ei vii. Heidi uurib lähemalt kontorit, mis paistab eriliselt silma oma keskkonnasõbralikkusega. Rohegaasi seevastu küll kellegi silm ei erista, kuid Marko proovib siiski näha, kuidas selle tootmine ja tarbimine meid ümbritsevat säästa aitab. "Jälg" jõuab sadamate tuuril viimaks ka Eesti vetesse ja rõõmus kapten võõrustab külalisi purjekal, mis on ära käinud mere põhjas.

Ilmselt Eesti kõige külalislahkem väikesadam Kõigustes näitab, kuidas ühes jõudsalt arenevas jahisadamas elu käia võiks. Heidi vaatab lähemalt, mida üks kodune prügikast sisaldab ja kuidas seda tegelikult täitma peaks. Marko saab täpsemalt teada, millised on suhted linnaelu ja keskkonna vahel — kas Tallinnast võiks saada ka Euroopa roheline pealinn 2022. aastal?

Ajame jälgi seal, kus kohtuvad vanad küsimused ja uued lahendused. Heidi käib uurimas, kui palju sooja annab igapäevane andmete liigutamine. Marko on aga taas mere ääres ja paneb käed külge ühe Eesti väikesadama ehitusele. Märksa suuremas sadamas saab aga aimu sellest, kuidas töötab mereprügipüüdur.