Sel pühapäeval selgub "Mis? Kus? Millal?" viimane poolfinalist. Kas selleks osutub kindlate poolfinaali pääsenute - Jaan Alliku ja Tiit Naaritsa võistkonna - kõrval Igor Habali võistkond, või hoopis Arlet Palmiste võistkond, kes viimases veerandfinaalis sel pühapäeval kell 20 televaatajate vastu võistlema asub?

Arlet Palmiste võistkonna ainuke naisliige on Kuma raadio uudistetoimetaja ja saatejuht Maarit Nõmm.

1. Maarit, mis on Sinu kokkupuude mälumänguga?
Olen mälumänguga tegelenud ligi kuus aastat, kui mind kutsus algselt asendusmängijaks Paide võistkond, et osaleda Türi piirkonna mälumängusarjas. Siis sain sujuvalt "päris" liikmeks. Eelmisel aastal võitis meie meeskond sarja, tänavu olime teised. Kaks korda olen osalenud Eesti mälumängu karikavõistluste etapil Kuma Talvekilb. Lisaks Türi piirkonna mälumängule osalen Järva maakonna sarjas Järva Kilb viiendat hooaega. Sel aastal oli meie võistkond kolmas. Aastal 2002 osalesin "Kuldvillaku" tudengite erisaates. Olen mälumängijana harrastaja ja teen seda hobikorras.

2. Mis Sind ajendas saates osalema?
Põhjus, miks ma saates osalen, on tõenäoliselt see, et iseenese teadmata oskasin olla õigel ajas õiges kohas ja teha õigeid asju. Ma ei võtnud ettepanekut saates osaleda kohe vastu. Otsustasin saates siiski osaleda, sest sellist võimalust ei pruugi enam kunagi tekkida ja hakkaksin kunagi kahetsema. Teiseks meeldib mulle mälumänguga tegeleda. Kolmandaks olen ma kehv "ei"-ütleja ning neljandaks armastan ma esineda. Teisalt olen teadlik sellest, et võimalus televaatajate (oma sõprade-tuttavate) ees rumalaks jääda on päris suur.

3. Kui oled vaadanud eelnevaid saateid, siis mida oled õppinud teiste võistkondade mängijatelt? Mida oma saates paremini, teistmoodi teed?
Olen vaadanud eelnevaid saateid ja aukartus on kõigi mängijate ees, sest ühe minuti jooksul tuleb end maksimaalselt pingutada. Võrreldes klassikalise mälumänguga on see aeg väga lühike. Olen õppinud seda, et isegi kui mõte või idee tundub rumal, peab selle välja käima. Mängu küsimuste vastuseid ei saa ühe faktiteadmisega ära arvata, niisiis on vaja meeskonnatööd. Ja veel, olen analüüsinud küsimuste õigete vastusteni jõudmist, et milline oleks olnud õige lahenduskäik ja kui palju on vastused peidus küsimustes endis. Olen õppinud, et küsimuse igale sõnale peab tähelepanu pöörama.

4. Mis on sinu tugevad ja nõrgad teemad? Milles tunned end nagu kodus?
Minu teema on kultuur ehk siis teater, kino, muusika, ajalugu, kunst. Kõige nõrgemaks pean ennast spordis, loodusteadustes ja tehnikas. Samas ei tunne ma end väga kodus ka loogikaküsimustes :)

5. Kuidas tunned end otse-saate eel? Otse-saates ei ole võimalik midagi  nn "välja lõigata". Kas närv on sees? Ärevus? Või mis...?
Suurem närv on sisse tulnud. Olen juba paar korda otsesaadet uneski näinud. Loodan, et reaalsuses läheb see paremini :). Olen loomult väga-väga suur pabistaja, aga olles introvert, ei pruugi see välja paista. Teiselt poolt on see selline magus ärevus ja adrenaliin. Olles aastaid töötanud ka kruiisilaevadel kruiisijuhina, kus on kogu aeg esinemine live`s, siis mulle see "nüüd ja praegu" isegi meeldib. Lugesin kunagi Paul Pinna elulugu, kus ta kirjutas, et ta ei pingutanud kunagi proovides eriti palju ja etendustel andis maksimumi. Ma olen vist ka selline.

6. Millega tegeled, mis tulevik toob?
Töötan kuuendat aastat Järvamaal Kuma raadios uudistetoimetaja ja saatejuhina. Koostan uudiseid Järvamaal toimuva kohta, saated on seinast seina muusikast poliitikani ning ebaregulaarselt. Paralleelselt käin aega-ajalt Tallinki Tallinn-Stockholm laevadel kruiisijuhiks.
Oma lõbuks tegelen mälumänguga, mängin klaverit ja laulan. Tuleviku suhtes pole plaane teinud. Üks suur ebareaalne unistus on küll: kunagi tahaks ühe mõisa algupäraselt ära taastada ja hävingust päästa.