Tallinnas elava Eliise ja tema väikese õe Luise elu muutus jäädavalt, kui nende ema otsustas neli aastat tagasi endalt elu võtta. Eliise on nii õeks kui emaks olemise kõrvalt saanud nüüdseks kõrghariduse, loonud kodu ja käinud tööl, kuid oma tõelise kutsumuse poole püüdlemisest julgeb praegu vaid unistada. 

Eliise on tubli noor naine, kes sai neli aastat tagasi enda kanda suure vastutuse - ta pidi võtma ema rolli oma väikese õe heaks, kes oli just alustanud kooliteed. Õdede ema oli teinud enesetapu.

Aastaid pärast perekonda raputanud juhtumit on Eliise viimaks valmis rääkima, kuidas läheb neil, kes jäävad maha. Lootuses, et tema pere lugu aitab teistel jõuda oma lähedastele appi enne, kui nad astuvad lõpliku sammu. Oma lähedaste murede märkamine, neile tähelepanu pööramine ja abi otsimisel aitamine võiks olla miski, mille peale igas peres mõeldakse.

"Südamesoovile" kirjutasid Eliise sõbrad, kes on saanud tema teiseks perekonnaks -- hoolivad ja alati valmis aitama, on just nemad proovinud olla toeks nendel kõige raskematel hetkedel. Nad on lähedalt näinud, mida noor naine on pidanud läbi elama ning kui suur väljakutse on olnud kogu elu keerukuse kõrvalt mõelda neile unistustele, mis on praegu pausile pandud. Üksikvanemana on Eliise jõudnud saada kõrghariduse moekunsti erialal, kuid õega kahekesi väikeses korteris elades jääb loomingule vähe ruumi. Kuid sõbrad teavad, milleks Eliise võimeline on ja tahavad anda tõuke tema tulevasele karjäärile.