Milano–Cortina taliolümpiamängudel kirjutati Eesti spordiajalukku uus peatükk – Henry Sildaru olümpiahõbe! Mis hinnaga sünnib medal? Milline surve, millised ohverdused ja milline töö viisid 19-aastase freestyle-suusataja maailma tippu? Täistunni ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik uurib värskeid emotsioone Henrylt ja tema treenerist isalt Tõnis Sildarult.
Eesti sajandi saja suurkuju hulka valitud Tõnu Kaljuste tähistas mõni aeg tagasi oma 70. juubelit. Selle suure Eesti mehe sihikindlus on toonud talle läbilöögi kogu maailmas. Aga alles 20 aastat tagasi vedas ta vägikaigast kohaliku omavalitsuse ja rahastajatega, et rajada inimtühjale ja elektrivõrgust eraldatud Naissaarele oma ooperiteater. Täna on kontserdisaal püsti ning saarel asub ka Kaljuste teine kodu, kuhu Mart Normet lähebki öökülaliseks. Saate meeskond: Kullar Viimne, Andreas Lenk, Ave Lepik, Kairit Tsäro, Juhan Vihterpal.
Avameelne intervjuusaade, kus Eesti elu keskmes olevad inimesed seisavad silmitsi julgete ja otsekoheste küsimustega. Signe Kivi tähistab oma sünnipäeva riigiga samal päeval ning on oma originaalsete kostüümidega alati üks enim kõneainet pakkunud presidendiballi külallisi. Kas sellist peent üritust on rahvale üldse vaja ja kuidas astub ta vastu oma sünnipäevale ilma abikaasa Kaljuta? Saatejuht on Elo Mõttus-Leppik.
Nii Eestis kui kogu maailmas on käimas ärevad ja rahutud ajad. On tuhat põhjust olla tujust ära või koguni vihane. Küll aga on ka hulgaliselt põhjuseid olla iga vabas Eestis elatud päeva eest tänulik ja õnnelik. Vabariigi aastapäeva eel vestles ajakirjanik Raul Ranne tuntud ja armastatud kaasmaalastega, kes sisendavad rahu ja oskavad nautida argiseid hetki.
Hiljuti 60aastaseks saanud Tiit Pruuli on sõitnud ümber maailma nii jahtlaev Lennukiga kui ka džiipidega, seilanud koos abikaasa Marisega ja teiste heade kaaslastega Antarktikas ning läbinud Loodeväila Arktikas, käinud ka põhjapoolusel. Ta on üks Go Groupi omanikest ning tema ettevõtted, kus töötajaid rohkem kui 1000, tegutsevad edukalt nii turismi, ühistranspordi, raudtee kui ka kinnisvara ja riigikaitse valdkonnas. Tiit Pruuli on kirjutanud ja koostanud mitmeid raamatuid, ta annab välja reisiajakirja ning oma kustumatut energiat on ta lisaks põhitööle jaganud ka Eesti Vabariigi juubeli korraldamise, ajaloomuuseumi nõukogu, kaitseliidu toetamise, Eesti postmarkide väljaandmise, merekunsti kollektsioneerimise ja paljugi muu vahel. Eesti iseseisvuse alguspäevil oli ta 26aastasena välisminister Lennart Meri pressiesindaja ning seejärel ka peaminister Mart Laari nõunik. Öökülaline tabab selle tegusa mehe Käsmust, kuhu tema pere on ankrusse jäänud. Saatejuht: Mart Normet, toimetajad: Sigrid Salutee ja Kairit Tsäro-Mirme, režissöör: Andreas Lenk, operaator: Madis Reimund, heli: Marko Sein.
„Täistunni lood“ toob vaatajani valiku Kanal 2 ajakirjandussaate “Täistund” parimaid palasid läbi kõigi hooaegade. Need on ajatud reportaažid ja persoonilood, mis aitavad paremini mõista meid ümbritsevat maailma – olgu fookuses mõni ühiskondlik teema, elu Eestis või lihtsalt inimlikult kõnekas hetk. Saate lugude taga seisavad Eeva Esse-Sõõrumaa, Elo Mõttus-Leppik, Sander Punamäe, Mart Mardisalu, Neeme Raud, Raul Ranne ja Madis Kimmel.
Ainulaadne heategevuskontsert viib kuulajad läbi Eesti iseseisvumise ja kaitsetahte ajaloo. Kontsert on eriline nii oma ülesehituse kui ka sõnumi poolest. Esmakordselt Eestis jutustatakse läbi muusika terviklik lugu rahva võitlusest vabaduse eest, ühendades maailma ja Eesti tuntuimad teosed üheks liigutavaks tervikuks. Iga lugu sümboliseerib Eesti ajaloo kindlat etappi. Kontserdi kogu tulu annetatakse Reservväelaste Fondile, toetades reservväelaste varustust ja koolitusi. Fond aitab kindlustada, et Eesti kaitsetahe ja vastupanuvõime püsivad ka tulevikus. Lavale astuvad ÜENSO sümfooniaorkester, segakoor Vox Populi, Alika, Metsatöll ja teised. Õhtut juhib Üllar Saaremäe.
Tallinnas tapetakse kuulus ordurüütel Clingenstein – kangelane, kes vabastas Läänemere piraatidest. Nüüd on ta pea maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta alles samal päeval ostis. Kohtuhärra Wenzel Dorn võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Noormees on nagu verekoer, kes oskavat ka surnutega rääkida. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule. Peagi selgub, et tapetud rüütel tuli Tallinnasse eriülesandega. Kõik jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Sealt algab mõrvade rida, kus ohvriks kõik, kes puutunud kokku salapärase „Tallinna vangiga“. Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid esimeses filmis raamatust “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…
Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Kui Kadri Voorand laulab, siis on tunne, et ta lausa sukeldub muusikasse. Peamiselt me tunneme teda kui Eesti ühte parimat jazzilauljat ja muidugi on eestlase südames eriline koht vokaalansamblil Estonian Voices. Aga Kadri on ka erakordne laulukirjutaja - sel suvel jõudis juba kuues tema loodud laul laulupeo kavasse. Öökülaline teeb kaasa terve laulupeo teekonna: palju emotsioone, kordumatuid hetki, ilusaid mõtteid. 2025. aasta erilisel suvel sai Kadri ühe perekonnanime oma passi veel lisaks: Kadri Voorand-Unt, sest ta abiellus Marek Undiga. Postritel ja plaatidel jääb Kadri kandma edasi oma esimest perekonnanime: Voorand. Sest oleme ausad – Kadri Voorand - see on üks vägev Eesti bränd. Saatejuht: Mart Normet, operaator: Madis Reimund, helioperaator: Tanel Paats, toimetajad: Sigrid Salutee, Kairit Tsäro, rezhissöör: Andreas Lenk.
Vabariigi aastapäeva erisaade Estoniast ja tõrvikurongkäigust, nii pidulauast kui ka nende juurest, kes on tähtsal päeval tööl. Glamuur ja füüsiline töö astuvad sel õhtul käsikäes.
Eduard Vilde vigased pruudid ärkavad taaskord ellu, tõestades ühelt poolt rahvakirjaniku annet kergeks meelelahutuseks, teisalt aga tuntud klassiku uue aja kuulutust, milles noorem põlvkond otsustavalt vanemale vastu hakkab ja ise oma eluõnne üle otsustada soovib.
Jaan Tootseni dokumentaal jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimase pooleteist aasta jooksul, tuues fookusesse nii riigipea töö varjatud pinged kui ka eraelu surve all olevad hetked. Terav ja aus kaamerapilk näitab Ilvest nii maailmapoliitika keerises kui ka isiklike katsumuste keskel, luues presidendist kaasahaarava, üsna raju ja samas ka väga inimliku portree.
Põnevusest pakatav armastusfilm viib meid 1917. aastasse. Euroopas möllab Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga pulbitseb revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava naaseb Pariisist venna sootallu. Tahtmatult mässib ta end konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab Metskassina tuntud kohalikku salapärast kaunitari Hildat. Loomult edev Toomas avastab end peatselt keset võitlust armastuse eest, kusjuures panuseks on ei rohkem ega vähem kui tema enda elu.
365 päeva aastas mõnus päikesepaiste ja lõputu suvi… Planeedil Maa on vähe selliseid kohti, mis inimest niimoodi hellitaks, kuid pisike Maui saar Hawaiil on üks selliseid. Roald Johannson lendab teisele poole maakera ning leiab lummava looduse rüpest pensionär Malle, kes otsustas kolida Mauile sisuliselt päevapealt! Mis üllatus oli saatusel Mallele varuks, et ta otsustas 40-aastaselt kolida kõigile ootamatult Keilast Hawaiile?
Lightman teeb kõik, et paljastada eneseabisekti juht, kui üks liikmetest üritab enesetappu, kuid naaseb tütre vastuseisust hoolimata sekti.
Kõrs on Kirsika kadumise tõttu hullumas, samal ajal kui teised uurijad ja kohalikud politseijõud püüavad teha kõik, mis võimalik, et kurjategijad tabada. Lihvimata teemanti lugu saab põneva lõpu ja paneb punkti ka Kelgukoerte hooajale!
Irene teeb šokeeriva teadaande. Theo võlub Justinit, et oma tahtmist saada. Remi tabatakse teolt.
Sarah ja Chris veedavad koos tütardega ilusa päeva. Ka Leo märkab, kui hästi Chris Sarah’le mõjub, kuid ei taha Fabiani tundeid haavata. Fabian teeb talle aga omakasupüüdmatult selgeks, et tal pole vaja muretseda. Tegelikult on see talle siiski raskem, kui ta tunnistab ja ta pöördub Alexandra poole. Sarah võtab end kokku ja annab Chrisile võimaluse. Isa ja Lukas lepivad kokku, et ei karda enam.
Vabariigi aastapäeva erisaade Estoniast ja tõrvikurongkäigust, nii pidulauast kui ka nende juurest, kes on tähtsal päeval tööl. Glamuur ja füüsiline töö astuvad sel õhtul käsikäes.